helle-kullerkupp

Helle Kullerkupp: „Roosade unistuste supermarket“ taas avatud!

Neli aastat on märkamatult möödas ja taas on riigipiruka juurde püsima jääda soovijad avanud „Roosade unistuste supermarketi“. Seni olen olnud valija rollis ja 4 aastat tagasi ei teadnud ma midagi poliitikast, võimumängudest ja tagatubadest. Isegi sõna korruptsioon jäi kaugeks ja mind mitte puudutavaks.

Öeldakse, et juhuseid pole olemas, kuid üle 35 aasta tagasi, sügaval nõukogude ajal,  alustades tööd tollases tervishoiu valdkonnas, sain osa kõikidest rõõmudest ja muredest, mis ühte inimkooslust saadab. Sellest ajast on minu töö teinud mind tahtmatult inimeste eludes osasaajaks, olgu siis sünnitusosakonnas töötades, erinevaid terviseteemalisi loenguid  pidades või alternatiivmeditsiiniga tegeledes. Saatuse tahtel on see osadus mind saatnud tänase päevani. Olles üle seitsme aasta Pärnu Tervistava Stuudio juhataja ning tegeledes igapäevaselt loodusteraapiatega, on saanud selgeks, et elu on läinud tervise ja arstiabi osas tunduvalt kehvemaks ning riigi poolt pakutava abi osas väga kasinaks.

Riigi tegematajätmised karjuvad kõrva

Ma kuulen ja näen iga päev seda abitust, millesse on riik jätnud oma inimesed. Olgu see siis pikalt oodatav arsti vastuvõtule pääsemise aeg, suutmatus ravimeid osta, töötus, tervisekindlustuse puudumine, tööpagulase poolik pere- ema üksi lastega elu, hambutud suud, pensionäride ja väikelastega perede vaesus, puudega inimeste ja nende hooldajate-omaste vaesus ning oma abituses üksi jäämine.

Maainimesel pole arstiabi, pole apteeki, pole isegi võimalik oma raha pangaarvelt kätte saada  ja mõnedes kohtades pole isegi normaalset bussiliiklust, et oma elu vähemalt linnaski korraldada. Kõik see puudutab eriti valusalt just väiksema sissetulekuga inimesi, kes peavad niigi kasinast pere eelarvest leidma võimalusi oma igapäevast elu korraldamisel. See on masendav ja vahel lausa piinlik, et meie riigis 21. sajandil asjad nii on. Paratamatult väidavad inimesed, et elu vene ajal oli parem. Nostalgia võtab tahtmatult  maad.

Tekib küsimus: „Kelle tegemata töö see on ?” Vastust on  üks: meie riigi valitsejate. Valitsejate, kes on töövõtjad, kellele rahvas pakub tööd ja maksab väga head palka. Reaalses elus on nii, et kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või on  usalduse kaotanud, näidatakse talle ust. „ Homme pole vaja tööle tulla!”

Toompea erakondadele ei kehti reeglid, mis kehtivad rahvale. Valija, mõtle selle üle, enne kui oma valiku teed. Inimestel on õigustatud küsimus: mida siis need neli erakonda 4, 8 või ka 16 aastat teinud on? Nüüd järsku teavad võimule pürgijad taas, mida on vaja valijate heaks teha . Kahjuks ununevad populaarsed lubadused kohe peale valimisi ja järgmised neli aastat mööduvad taas viies meid lähemale tupiku poole.

Demokraatia ei toimi, muinasjutud ei mõju!

Aga aega enam pole! Tuleks lõpetada rahvale valetamine, tõe varjamine ja vassimine. Ei passi maksumaksja seljast mitme naha koorimine, ettevõtja elu keeruliseks muutmine igasugu ametkondlike väljamõeldiste ja tobedustega. Tundub, et ametnikud peavad õigustama iseenese eksistentsi, kuid kahjuks jälle selle sama maksumaksja kulul. Igas valdkonnas on rahulolematuid ettevõtjaid, kes ägavad juhendite, eeskirjade ja bürokraatia koorma all. Tööd ei saagi teha, aina kuluta oma energiat bürokraatiale ja eneseõigustusele. See ei ole edasiviiv olukord ja ei anna ettevõtlusele grammigi kindlust, entusiasmi või perspektiivi.

Kelle jaoks seda riiki siis tehakse? Kas ametnike töökohtade säilimise ja palga saamise eesmärgil? Eestis on neid riigi palgal üle 30 000.

Rahvas pole loll ja ei usu enam mesimagusaid muinasjutte, sest 24 aastat meie oma riiki on viinud selleni, et maal pole enam elu ega jätkusuutlikust, põllumees viib tänas oma tiined lehmad lihakombinaati,  pered on lõhutud tööpaguluse tõttu ja lapsed tunnevad seetõttu puudust mõlemast vanemast. Palgavaesus ja ebakindlus homse päeva ees on viinud täiesti korralikud pered võlgadesse ning sageli ka oma kodust tänavale. Seda loetelu võib väga pikalt jätkata. Mina küll ei ole nõus valitseva erakonna valimis loosungiga „Kindlalt edasi!”.  Kuhu edasi, kui kindlalt ning kas samas stiilis ja sama teed?

Eesti rahvas väärib ausat ja õiglast riigijuhtimist ja Toompea võimukoridorid vajavad korralikku tuulutamist. Viimase aasta riigikogu töö tulemus tundub tühikargamine olevat, sest tegeletakse seaduste ja aruteludega, mis pole aktuaalsed, puudutavad vähemusi või ei vii elu grammigi edasi. Peale selle, sõidetakse valijatest ja huvigruppidest teerulliga üle, et millegipärast kiirustades kehtestada seadusi, mis ei vasta rahva ootustele ja on vastuvõetamatud. Siinkohal tahan meenutada kooseluseadust, puudega inimeste tööhõive reformi, lastekaitse seadust, riigikogu liikmete puutumatuse seadust, jne. Üks apsakas teise järel ja surutakse läbi, kuulamata spetsialiste, huvigruppe ja rahva arvamust. Ei ühtegi referendumit. Aga kõrgeim võim on ju rahvas?

Muutused on möödapääsmatud

Ülekohtu, häbematuse ja ebaõigluse määr on kasvanud nii suureks, et Eestimaal tuleb kiiresti asju muuta! Usun, et praeguses väga kriitilises välispoliitilises seisus ja majanduslanguse ning rahamaailma ebakindluse olukorras, saab Eestimaad aidata vaid rahvuslik ja hoidev lähenemine. Tuleb sirge seljaga seista  rahvusriigi kestmise, meie keele ja kultuuri säilimise eest. Tugev sisemajandus ning diplomaatiline välispoliitika saavad olla võtmeks, kuidas väikesed rahvad selles rahvaste paabelis ellu jäävad.

Tuleb teha korrektiivid kahjulikes ja rahvavaenulikes seadustes, küsida rahva arvamust ja ausalt võtta vastu otsuseid, mis ei pruugi meeldida Rootsi pangatrollidele, Euroopa Liidu võimukoridoridele või rahvusvahelistele organisatsioonidele. Eestimaa ainus püsima jäämise võimalus on olla rahvaga koos ja tegutseda temaga ühes meeles.

Kui keegi veel arvab, et temast ei sõltu midagi ja asi ei muutu, siis tahan veelkord rõhutada, et just 1. märtsil valikuid tehes sõltub sellest meie kõigi edasine elu siin Eestimaal. Ja pidage meeles vanarahva tarkust „kunagi ei valetata nii palju, kui pärast kalal käimist ja enne valimisi”.

 

Helle Kullerkupp
EKRE, elupõline meedik ja inimeste tervendaja

Veel lugusid

Kommentaarium on suletud