Pintsak

Jüri Kukk: Kasutatud auto ja Rõivase valitsus – mis neid seob?

Teate, mis on kasutatud auto suurim miinus? Ostes selle esimeselt omanikult, võite kindel olla, et too kasutas masinat just viimse võimaluseni ning müüs edasi hetkel, mil kulunud jupid hakkavad peagi järele andma. Ehk siis remondivaevad jäävad teie kaela.

Eesti on paraku heauskse ostja rollis. Me astusime Euroopa Liitu sel ajal, kui see ühendus on hiilgeajad läbi elanud ja hakkas alla käima. Veel mõni aasta pärast meid tahtis Türgi meeleheitlikult Euroopasse pääseda, nüüd pole sellest enam midagi kuulda. Ka Island otsustas mullu liidust üldse eemale jääda. Euroopa Liit pole enam atraktiivne. Tema murekohaks on laienemise asemele saanud koospüsimine.

Tegelikult pole see Taavi Rõivase valitsus sugugi nii hull, kui me sageli kipume arvama. Ainus nende noorte 30-40-aastates meeste-naiste häda on see usk, et Euroopa Liitu, Schengeni ruumi ja eurotsooni kuulumine tähendab progressiga kaasa sammumist. See on eksitus – Euroopa on mandumas ja alla käimas ning seniilse Vana Maailmaga üht sammu marssimine on regress. Te ehk ei usu, aga üks põhjus, miks me euroohtusid ei näe, on nõukaaja taak – me rõõmustame siiani nii meeletult selle üle, et pääsesime Nõukogude Liidu rüpest ja noorte armunutena näeme Euroopa Liidus ainult selle häid külgi.
Tahate tõestust EL-i allakäigust? Näiteks see, et Venemaa endiselt ei sõdi Ukrainas. Ebakindlatest sanktsioonidest hoolimata pole ükski Euroopa riik Venemaad otseselt agressoriks kuulutanud ja nende osalust sõjas veenvalt tõestanud, kuigi praegustes väiksemates heitlustes on juhtiv roll juba puhtalt Vene armeel. Isegi EL-i mitme liikmesriigi kodanike hukkumine Malaisia reisilennuki allatulistamise tagajärjel on jätkuvalt vastuseta – kes seda ikkagi tegi? Südames irvitav Lavrov küsib endiselt – kus on tõestused? ÜRO-st ei maksa rääkidagi – Rahvasteliit oskas oma jõuetust tunnetades vähemalt ise laiali minna.
Teine moment on pagulaskriis. Liidu enese kodanikud ei tohi lennukisse isegi küüneviili kaasa võtta ja läbivad range väravakontrolli, sõdimiseas dokumentideta pagulasmehed aga tuuakse piirivalvelaevadega maale ja lastakse sisuliselt seal lahti, et nad saaksid jalgsi heaoluühiskonna maade suunas lontsida. Euroopa Liit ei taha ega suuda isegi oma territooriumil toimuvat kontrollida! Kas see lisab uute liikmeks pürgijate (neid veel on, aga kauaks?) silmis ühendusele atraktiivsust?

Kolmas moment on Kreeka võlakriis. Kuigi seda maad hurjutatakse ja ähvardatakse, tundub siiski, et keegi ei soovigi neil minna lasta. Järsku näitavad ette, et saavad ka ise hakkama, IMF-i poomisnööri kaela panemata!

Euroopa Liit on kaotanud või kaotamas oma identiteeti ning tõmbleb, saamata aru, mida ta teeb. Ei tahaks vanureid solvata, aga ühendus meenutab üha enam seniilset vanameest, kes kord unustab püksiluku lahti, kord kinni. Vandenõuteooriate järgi tahab EL muuta kogu Vana Maailma pagulaste abiga Paabeli segaduseks, lõhkuda senised väärtused ja kujundada ühiskond selliseks nagu filmis “Näljamängud”. Ärgem unustagem, et tänased vandenõuteooriad on sageli homsed uudised! Leebemate hinnangute järgi on EL lihtsalt pinna jalge alt kaotanud ning püüab siinset ühisruumi globaliseerimise ja kosmopolitismiga uuesti veidigi elamisväärseks muuta. Kuna tema nõrkust märganud Venemaa, Aasia ärkavad hiiud India ja Hiina, islamimaailm ja ka majanduskonkurent USA hingavad kogu aeg kuklasse, siis on reforme hakatud tegema uisapäi, kriisi sellega ainult süvendades.
Taavi Rõivase valitsusele soovitaks sellel suunal aeg maha võtta, mõtlemine korrastada, selgete silmadega ringi vaadata ja mõelda, mida Lääne väärtustest meile kõlbab üle võtta ja mida mitte. Praegune lausülevõtmine veab ka meid Euroopa Titanicuga kaasa. Edasises tuleks rõhuda sellele, mis meil on endal loodud – näiteks oleme infotehnoloogias mihklid, vältida aga tuleks alandlikkust selle tõttu, et Euroopa Liit on meid justkui palju aidanud. Uskuge, see ei tule altruismist, nemad on oma juba saanud või saavad tagasi, otseselt või kaude. Ärimaailmas heategevust ei tehta.
Võib eeldada, et Kreeka usutavalt lähiaegne ja Suurbritannia võimalik tulevane lahkumine tõmbavad Euroopa Liidule lahinal vee peale ja me peaksime juba praegu jälgima, et me veekeerisega kaasa ei läheks. Mis puutub julgeolekusse, siis NATO ja EL pole sama, panustada tuleks sõjalistesse, mitte hääbuvatesse majandussuhtesse.

Jüri Kukk

Veel lugusid

Kommentaarium on suletud