Kristjan Kõljalg: Tööjõumaksude alandamisest saadav kasu liigub palkade kasvatamisse

Kõrgemad sissetulekud ei saa kunagi tekkida tühja koha pealt. Selleks peavad pingutama nii ettevõtjad, töötajad kui ka riik.

Sissetulekute kasv nii Eestis kui Järvamaal üldiselt on iga inimese seisukohalt kõige olulisem, mida majanduskasvult soovida võime. Võime küll trikitada üle 300 maksuastme loomisega, kuid on teada, et astmeline tulumaks viib meid selleni, kus inimesi karistatakse nende töökuse eest täiendava tulumaksuga ning lõpuks loobuvad nad pingutamast. Ainus reaalne variant on alandada tööjõumaksusid ning anda ettevõtjale ja töötajale võimalus luua kõrgema lisandväärtusega tooteid ning seeläbi maksta ka kõrgemat palka. Minu hinnangul toob just tööjõumaksude alandamine kõrgemalt tasustatud töökohad. 500-eurone kuupalk ei ole kindlasti eesmärk, mille nimel pingutada, eriti kui näiteks meie maakonna keskmine brutokuupalk oli juba eelmise aasta III kvartalis 782 eurot.

 

Eesti ja Järvamaa lahendus on tööjõumaksude alandamine. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 34 liikmesriigi maksusüsteemide konkurentsivõimet mõõtva indeksi esikohal on 2014. aastal Eesti maksusüsteem. Soome ettevõtjad tegid eelmisel nädalal oma riigile ettepaneku liikuda Eesti maksumudeli poole. Jääb nagu mulje, et kas meil olekski vaja pingutada, kuna meil ju konkurentsivõimelisim maksusüsteem. Kindlasti on vaja. Eesti jaoks on probleemiks kõrged tööjõumaksud, mis pärsivad töökohtade loomist. Eriti, kui me ei soovi enam olla odava tööjõu maa ja soovime, et meie ettevõtete poolt toodetav oleks järjest kõrgema lisandväärtusega ja kõrgemat palka saavate töötajate poolt loodud.

Loodetavasti on enamik tööinimestest kursis, et ettevõtja, kes loob töökoha, võib palgamaksmisele lisaks maksta ka samas, kui mitte isegi suuremas summas makse. Võtame selle sama 2014.a III kvartali Järvamaa keskmise brutokuupalga 782 eurot ning vaatame, kuidas sellelt makse maksma peab. Sellest summast ca 623 eurot saab töötaja oma pangakontole. Selleks, et selline summa jõuaks töötaja pangakontole peavad ettevõtja ja töötaja maksma riigile kokku ca 425 eurot. Teatavasti kannab tööandja ka töötaja maksud riigile üle, seega on ettevõtja 623 eurose palga maksmiseks teinud kulusid kokku juba 1048 eurot. Kui sellele summale lisada ka käibemaks saamegi, et ettevõtjal võib 623 eurose netopalga maksmiseks kuluda ka kuni 1258 eurot, millest töötajale makstud palk moodustab natuke alla poole. Tööjõumaksude alandamisest saadav kasu liigub nii palkade kasvatamisse kui ka tootearendusse. Viimane viib kõrgema lisandväärtusega toodeteni, mis omakorda kasvatab palka ehk loob kõrgemalt tasustatud töökohad.

Tööjõumaksude alandamine, mis toob kõrgemalt tasustatud töökohad, aitab meil tegelikult maksta ka kõrgemaid pensione ja peretoetusi. Sotsiaalmaksu langetamine 2% võrra, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 300 euroni ning töötuskindlustusmakse määra langetamine 1,95%-ni on võimalik ellu viia selliselt, et ka pensionid ja peretoetused saab riigieelarvest välja maksta, seda just kõrgematelt palkadelt makstavaid paremaid maksulaekumisi silmas pidades.

Veel lugusid

Kommentaarium on suletud