Kristjan Kõljalg: Töökoht kõrvaltoas

Enamus meist unistab, et meie töökoht asuks jalutuskäigu kaugusel, eelistatavalt kõrvaltänavas või -toas ning palka saaksime kõvasti üle Eesti keskmise. Nii on ka Järvamaal pikalt räägitud vajadusest kõrgelt makstud töökohtade järele. Teisalt, kui rääkida tööandjatega, siis toovad nad esile, et pigem on puudus kvalifitseeritud tööjõust. Mine võta nüüd kinni, kus on probleem, kuid selge on see, et keskmine kuupalk on Järvamaal umbes veerandi võrra väiksem kui Harjumaal.

Mis viib üles töötasud? Üks väga selge võimalus on konkurents tööinimeste pärast. Nii toimib asi Harjumaal ja Tallinnas ning sinna tõmbab seetõttu ka inimesi ja ettevõtteid. Mõlemal on võimalik valida. Selleks, et ettevõte jääks sellises olukorras ellu, on vaja toota kõrgema lisandväärtusega tooteid/teenuseid. Selle jaoks omakorda on vaja kõrgemate oskustega tööjõudu. Seega jõuame ikka ja jälle tagasi hariduse ja oskuste juurde, kus igaüks saab suure töö just ise ära teha.

Väga kõrget palka makstakse tavapäraselt ka oma ala kogemustega spetsialistidele, kes suudavad lahendada ka ootamatuid probleeme. Seega ka kogemused on väga olulised.

Kes ja miks võiks Järvamaale need kõrgepalgalised töökohad luua? Minu jaoks on alati esimeseks valikuks meie enda tööandjad, kes luues keerukamat teenust/toodet maksavad ka kõrgemat palka.

Teiseks on võimalik sekkuda riigil ja tuua siia riigiasutusi nagu näiteks Maanteeameti keskus, mis tooks siia ka kõrgelt makstud riigi töökohad. Algselt ilmselt hakkaks inimesed liikuma Tallinnast siia tööle, võib-olla mõned otsustaks siia ka elama tulla. Pikemas perspektiivis võiks uued spetsialistid ametisse tööle tulla just siit. Kusjuures riigi ametite töökohad on ka väga heaks kõrgepalgaliseks väljundiks naistele.

Kolmanda variandina saaks riik kaasa aidata uute töökohtade tekkele erasektoris. Eelmise nädala teisipäeval sai kirjutatud, et vajadus on sihtasutuse Kesk-Eesti tööstusalad järgi. Tegemist on piirkonna arendusi, sealhulgas Mäo Tööstusküla, Lokuta ettevõtlussala ja teisi Kesk-Eesti piirkonnas arendatavaid ettevõtlusalasid, ühendava juriidilise isikuga, mille ülesandeks saab olema nendele ettevõtlusaladele töökohtade loojate leidmine. Tänane suur miinus on tõesti see, et riik ei näe meie ettevõtlusalade arendamist enda kohustusena ja seetõttu jääme ilma ka turundusvõimalusest, mida pakub EAS. Jah meil on olemas Invest in Estonia, kuid me teame, et enamus vahendatavaid investeeringuid sealtkaudu ei käi. Need käivad läbi teiste EAS-i kanalite. Tööstusalade ühine turundamine ja riigi, kui ühe asutaja ja vastutaja, osalemine annab suurema võimaluse, et suudame oma tööstusaladele leida nii sise- kui välisinvestoreid, kes looksid juurde hästi makstud töökohti.

Lõpuks ei saa me jääda lootma üksnes sellele, et kuskil keegi teine midagi ära teeb. Tuleb ise ka teha. Ma tean, et see, mis teeb meid igaüht elus edukaks, on ettevõtlik hoiak elule. Ma ei mõtle siin üksnes ettevõtjaks olemist vaid pigem ettevõtlikuks inimeseks ehk hakkajaks inimeseks olemist, kes suudab ja tahab anda natuke suurema panuse nii oma töökohta kui kogukonda. Ilmselt oleksid enamik tööandjaid ja kogukondasid väga õnnelikud, kui kõik nende inimesed oleksid ettevõtlikud.

Elu Järvamaal suudavad paremaks ja keskmist palka kõrgemaks muuta ikka need inimesed, kes on ettevõtliku eluhoiakuga ja lähtuvad varvastega trükkiva Meelis Luksi mõttest „Elu on elamiseks, mitte virisemiseks“. Võib-olla oled sina, hea lugeja, see, kes muudab järgmisena reaalsuseks unistuse kõrgelt tasustatud töökohast, mis asub kõrvaltänavas või –toas. Näiteks programmeerides järgmist miljardiprojekti, mis vallutab maailma.

Veel lugusid

Kommentaarium on suletud