Kohv

Margit-Mariann Koppel: Maailma parandamine algab kohvist

Otsekui maiana sündinuna ei saa ma päeva alustatud ilma kuuma sõõmu tassi hõrgu oivalise Suursuguseta – kohvita. Tänavusel kahekümnendal Maailmaküla Festivalil Helsingis, mille geograafiline tulipunkt oli justnimelt Aafrikal ja Aasial saime kogeda taaskord, et maailma muutmise lähe on peidus meis endis.

Hiljaaegu juhtus mulle pihku Kurt Singeri raamat kodanikujulgusest, mis muuhulgas kätkeb õpetussõnu sellest, kuidas õppida tõhusalt sekkuma? Maailmaküla Festivali keskne temaatika oli arengukoostöö. Guineast pärit grioodi muusik, kora-rokkar Ba Cissoko, loonuna silla Lääne-Aafrika modernse muusika ja muusikatraditsioonide vahele, kasvanuna üles mandingode pärimuslugude keskel ning keda pühendas rahvapilli saladustesse onu, kõneles sellest, kuidas ta õpetab kora muusika kaudu lapsi, kellest 80% koolis ei käi. Muusikal on arengukoostöös oluline roll nagu on seda kohvil. Iga toit on valik, nii on seda ka rüübe. Valikute kaudu saame kübena mõjutada paljusid asju nagu on seda ka vastutustundlik tootmine. Suur laev muudab kurssi väga aeglaselt, aga see ei ole võimatu missioon. Firma Gourmet Coffee, mis on õdus hubane kohvik Kadriorus Koidula tänavas ja Coffee People on ere näide, kuidas kohvi kaudu on võimalik parandada arenguriikide põlisrahvaste elukeskkonda paikselt. Nende siia importimine probleeme ei lahenda. Mõelgem, et kohv on olnud teine tooraine peale naftat, sarnaselt söega, börsikaup. Puudub ühenduslüli farmeriga, tootjad on anonüümsed. Farmer pole elus oma kohvi maitsnud. Parimal juhul saab ta juua Nescafe 3 in 1 kohvilõhnalist ja – maitselist jooki. Nagu söekaevur kühveldaks ta päev läbi sütt kottidesse ning lahkuks. Kas sooviksime osta veini, millesse on silostatud kõik maailma viinamarjasordid, mida turundatakse vastavalt brändiväärtusele, aga sisu on sama? Ilmselt mitte. Mina kohe kindlasti massinimene ei ole ja masstoodangut ei tarbi. Aga miskipärast rabame poeriiulilt masstootena kohvisilo, mõtlemata, et kohv on ühtlasi marjajook, kust see pärineb, kuidas see on toodetud, kes on tootja, millal istutatud, millal on kasvuperiood ja korje, kuidas korjatud, kuivatatud, röstitud, millised on maitseomadused. Ka kallis vein võib osutuda solgiks, samuti võib kallis kohv lõhnata jubedalt ja odav kohv mekkida ülihästi ja lõhnata aromaatselt. Vietnam on teine kohvikasvatusmaa maailmas, on`s keegi midagigi sellest kuulnud? Aus vastus, et ilmselt mitte.

Kolmas laine kohvimaailmas viib kokku kohvi tootjad ning ostjad. Kohv ei ole pelgalt bränd ega tooraine, vaid nagu veinide puhul kõneldakse, mis farmist on ta pärit, milliselt kasvukõrguselt, millisest kohvisordist ja palju muudki. Uudsed kohvivalmistamise viisid annavad kohvile aega ja ruumi õitsele puhkeda, tänu millele avaldub suur hulk maitseid. Gourmet Coffee ja Coffee People üks asutajaid, omanikke ning juhte kohvigurmaan hr. Annar Alas omab barista tunnistust, milletaolist tol hetkel kui ta selle pälvis oli vaid seitsmel inimesel maailmas. Baristade maailmameistrivõistlustel kohtunikuna sai ta tutvuneda valitud farmidega ning väga heade kohvidega, mis ei olnud siinmail kättesaadavad. Tänu Annar Alasile ning Heili Politanovile nüüd on ning esimest korda elus on näiteks põlisameeriklaste inga aponte hõim Kolumbias oma esmakordselt kasvatatud ja röstitud kvaliteetkohvi maitsta saanud. Sealseid farmereid õpetatakse harima ja kasvatama kõrgkvaliteetset puhast kohvi ning kohvi väärtustama. Murdes allasurutud rahvaste alaväärsustundest tulenevat mõtteviisi, et ei tihata isegi mõelda, et nad võiksid seda teha. Üks mustanahaline kirjutas mulle kord näoraamatus sõnumina, et ta ei julge isegi mõelda, et ta võiks laulda. Aga miks mitte?

Ajaloolasena on minus tubli annus kultuurantropoloogi ning kireks on just meie kaugemad sugulashõimud – põlisameeriklased. Inga aponte hõimu näol on tegu Peruu Andide kõrgmägedes elanud nomaadidest sõdalaste inkade järeltulijatega, kes vallutajate eest looduslikuks pelgupaigaks kujunenud alal suutis aastaga saavutada kohvikasvatuses nõutud kvaliteedi. Väga väikesele niššile keskendunud Coffee People`le sobib üksnes parim ja kui see ei ole pärl, siis saaki ei osteta. Seekord osteti aasta möödudes pärast seal käiku ära kogu saak, 10000 kg kohvi, makstes kolm korda üle börsihinna. Hõim on saanud mitmekordse raha. Praeguseks on Kolumbiast ära toodud 5 konteinerit, mõistlik on tuua laevaga üle mere korraga üks konteiner, see on 20000 kg kohvi.

Annar Alas eelistab otsekaubandust ja osta otse farmerilt. Ahel on otsekaubanduse puhul läbipaistev. Õiglane kaubandus ei ole börsiga seotuna olles oma eesmärke täitnud, farmer saab 20 senti üle börsihinna. Ja elukvaliteeti õiglane kaubandus seal sel moel ei paranda. Küll aga suudab seda muutust saavutada tasapisi, kuid kindlalt otsekaubandus. Ei ole vist vaja mainidagi, et inga aponte hõim, kellega viis nad kokku kohaliku kooperatiivi kohvientusiast, kes saagi kokku kogub, peab eestlasi oma päästjaiks ning on neile ka tänusõnad läkitanud. Koostöö plaanid on pikaajalised, luues kohapeal sellele põlisrahvahõimule Kolumbia Ecuadori piiril eeldab, et kolm päeva ei saja, et tee kannaks, võimalused hariduseks ja paljuks muuks, mis meile on tavapärane.

Mis teeb inga aponte hõimu kasvatatud kohvist gurmee joogi? Tegu on kõige lõunapoolseima kohvikasvatuspiirkonnaga Kolumbias, kus on tugevad kohvitraditsioonid. Erilised agroklimaatilised mõjurid seletavad Cafe de Nariňo kõige kompleksemaid maitseomadusi ja muudavad selle kohvihuviliste erilise tähelepanu objektiks. Need atribuudid on tingitud peamiselt taimede kasvukõrgusest kuni 2300 m ja mägede temperatuuridest, mis muudavad radikaalselt päeva ja öö jooksul. Kohvi kasvatus sellistel kõrgustel on elujõuline ainult siis kui taimed on väga lähedal ekvaatorile, sest sedasi on tagatud pidev päikesevalgus terve aasta jooksul. Taimed suudavad öised külmad üle elada tänu soojale õhule, mis tõuseb orgudest. Lisaks kannatavad taimed ära ka päevased ekstreemsed temperatuurid. Need taime ja marja arenguga seotud tingimused võimaldavad akumuleerida teatud hapetel ja suhkrutel, mis muudavad Café de Nariňo biokeemilised omadused erinevaks kõigist teistest kohvidest. Eritöötlusega kohv „Super Cherry“ on ka maitselt erakordne Kolumbia kohv. Maitses on domineeriv küpse põldmarja magusus ja õunane happesus. Kohv on tekstuurilt kreemjas ja maitselt võimas. Järelmaitse on pikk ja kreemine, tunda on õuna ja kuivatatud musta ploomi. Jahtudes tuleb välja kohvi tõeline mahlasus…..Samas kui seal kasvatatud klassikaline kõrgel 2150 üle merepinna kasvanud Arabica kohv Caturra töötlusviisiga on särava marjase maitsega. Täidlase tekstuuriga kohvis harmoneerub sügav punase veini hape ja on tunda küpse kirsi magusus. Järelmaitse on pikk ja jõuline. Tänaseks on see ala esimene Kolumbias, kel on Denominacion Oriegon õigus. Ka viimased Cup of Excellence`d Kolumbias on võidetud just Nariňo kohvide poolt. See on tunnustatud ja nõutud kaubamärk omaette. Ja rambivalgusesse on toodud farmer, kel pidev uudishimu uute avastuste vastu.

Mõnes mõttes on kohvikasvatus kunst, nõustub Annar Alas. Ega asjata nimeta end inga aponte hõimu istandus Kolumbias end kohvikunsti mõisaks. Sealne inga aponte hõimu nime kandev kohv on meemaigune, tunda on magusat kirssi ja kakaod. Kohvikasvatus on pikk ja kannatust nõudev tegevus. Kus tavadel on oluline roll. Üldiselt ei kasvatata kohvi kõrgemal kui 2000 meetrit üle merepinna, kuid söakamas farmerid teevad seda, istutavad teisi sorte, katsetavad ja saavutavad suurepäraseid tulemusi. Pärast viljaliha eemaldamist kääritatakse kohvi nagu viinamarja ja siin tulebki mängu loomingulisus. Kui taolisi farmereid ei oleks, siis kestaks kõik vanaviisi.

Ent Kolumbia pole maadest ainumas. Valikus on praegu kohv Hondurasest, Guatemalast, Kolumbiast, Etioopiast ja Keeniast. On olnud valikus ka teisi, nt. Mehhiko, Panama, Costa Rica, Paapua- Uus-Guinea, Indoneesia. Kuid fookuses on kolm riiki, kes on sõelale jäänud ning need on Kolumbia, Etioopia ja Guatemala. Peagi on sealt pärit kohvid saadaval Eesti jaekaubanduses.

Kui võrrelda Kolumbia kohvi selle joogi sünnimaa Etioppia kõrval asuva Keenia omaga, siis on oluline erakordne kasvukõrgus, 2500 meetrit üle merepinna, mis teeb ka korje rängaks, sest tuleb turnida köitel rippudes mäenõlvadel. See vähendab saagikust, oad on pisemad, kuid sealt pärit kohvid on maitseküllaseimad, dessertkohvid. Aroomitugevus on suurim, tunda on arooniat, ploomi. Keenia kohvid on maailma kalleimad. Coffee People Keenia kohvi millegagi kokku ei sega, sest milleks hüva kraami solkida.

Kes hindab või soovib tundma õppida kuivi veine, sellele sobib kohvi hällist pärit Etioopia kohv, mis on tee sarnane, jasmiinine, peen, hõrk, tsitruselise happesusega. Samuti maailma kallimaid. Tõeline gurmaani kohv. Annar Alas võrdleb Etioopia kohvi veiniga Pinot Noir.

Kui mõelda, et ühest kilost saab 100 tassi kohvi ning kohvikilo maksab 27 eurot, mis teeb tassi hinnaks 27 senti, siis väikest luksust head kohvisõõmu vajame tass või kaks iga päev ning võiksime seda endale lubada, teades, et iga ostuga muudame maailma paremaks. Elus on tähtis koht pisiasjadel. Coffee People poe on üles leidnud paljud kohalikud pensionärid, kes palju endale lubada ei saa, küll aga hindavad tassikest puhast head kvaliteetset kohvi. Me ei ole üksnes need, mida sööme, vaid mida me joome. See on meist igaühe valikuküsimus.

Margit-Mariann Koppel

Veel lugusid

Kommentaarium on suletud