Märt Meesak - Vabaerakond

Märt Meesak: Vajame Eestit kõikjal Eestis!

Reformierakond põrutab „Kindlalt edasi“ täiskäigul maaelu hääbumise suunas, sotsid rakendasid valimivankri ette hoopis kadunud hinged ning eelmise kampaania ajal lubatud suured sõnad asendusid valitsusse minnes tühja susinaga. IRL on küll pusinud ikka ja jälle kenasid kaarte haldusreformist, kuid kaugemale ehk sisuni pole kunagi tõsiselt väga jõutud.

Keskerakond uhkeldab sõnades alati maaelu tähtsuse ja omavalitsuste võimekuse olulisuse üle. Tallinna kuningriigis aga kehtestatakse selliseid samme nagu tasuta ühsitransport linnaelanikele  just karuteenena maapiirkondade valdadele ja linnadele. Sellega võetakse maksumaksjana see elujõulisemgi osa elanikkonnast ära Tallinna. Kokkuvõtvalt –  ääremaastumine jätkub, Tallinn ruulib ning kartell vaatab vaikides oma nurgas kõike seda pealt.  Taas uusi hiilgavaid valimisteemasid sepitsedes ja pusides ning valimisteks valmistudes on antud teema maha vaikitud.

Nende valimiste üheks peateemaks on Eesti regionaalpoliitika, maaelu jätkusuutlikus ning tulevik. Püüdku on need kartellierakonnad püüdnud mis tahes teemat püünele upitada ja antud teemat pisendada. Me ei saa ega tohi unustada ära kõiki neid kaasmaalasi väljaspool suurlinnu ja eelkõige Tallinnat. Eesti on üks tervik ja meid saadab riigina edu ainult siis, kui edust saab osa kogu terve Eestimaa. Nagu seda teada vana ütlusest:  kuni su küla veel elab, elad sina ka!

Selleks on mitmeid võimalusi, mida tuleks viivitamatult rakendada. Esiteks –  luua kahetasandiline kohalik omavalitsus.  Täna on Eestis rahuldavalt hakkama saavaid valdu/väikelinnu aina vähem. Volikogude tasand säilib tänaste piiridega, kuid juhtimistasand liigub kümnekonna volikogule ühiseks, niinimetatud tõmbekeskustesse. See loob maapiirkonda kompetentsi, sunnib kogukonnad vajalikule ühistegevusele ning lõpetab omavahelise peale sunnitud konkurentsi niigi väheste vahendite ja ressursi järgi.

Teiseks tuleb kaotada täna ajale jalgu jäänud ning otstarbetu maavalitsuste süsteem ning luua üle Eesti piirkonnavalitsused. Antud institutsiooni roll oleks riigi esindamine ehk omavalitsuste kontroll ning suuremate arenguplaanide koordineerimine omavalitsuste vahel. Osaliselt on need tänaste maavalitsuste funktsioonid, kuid mingil määral ka omavalitsusliitude funktsioon. Põhieesmärgiks on  olla keskvõimu esindaja antud regioonis, kusjuures neid oleks tänase 15. maavalitsuse asemel vaja ainult viis. Regioonivanem oleks apoliitiline ametikoht, mitte erakondadevaheline kokkuleppeline poliitik.

Kolmandaks tuleb sarnaselt esimese punktiga jagada ära Tallinna linn. Siinkohal ei oleks vaja pealinnaseadust kui sellist, vaid ühist ülesehitust teiste omavalitsustega, kus oleks linnaosade järgselt rahva poolt valitud omad volikogud, kuid juhtimistasand ühine. See tagab rohkem otsustusõigust linnaosadele ja annab läbi valitud saadikuterohkem võimu kohapealsetele elanikele.

Neljandaks tuleb anda kohalikele omavalitsustele õigus otsustada oma sissetulekute üle. Selleks peaks olema tulumaksu osa jagatud keskvõimu ja kohaliku võimu vahel selliselt, kus üksteisest ei sõltuta ja kohalikul võimul on õigus oma osa vajadusel kas suurendada või vähendada ette antud piirides. Lisaks peab olema kohalikul tasandil õigus saada ka ettevõtlusega seotud maksudest tulu, mis tagaks huvi ettevõtlust enda piirkonda meelitada. Sellega lõpetatakse tänane olukord, kus valla/linna maaalal tegutsevast ettevõttest ei saa kogukond sentigi tulu, kuid suhteliselt kallist infrastruktuuri tarbitakse küll.

Viiendaks peab kohalikule tasandile andma rohkem suveräänsust ka väljaminekute ja otsuste üle. Vähem juhtimist ülevalt alla ja rohkem suunamist ning ideid pigem alt üles. Keskvõimu ja kohaliku võimu vahel on ülesanded selgelt määratletud ning vastavalt sellele on eraldatud ka kohustuste elluviimiseks vahendid. See tagab selguse vastutuse ja kohustuste vahel mõlemale poolele ning tulemuse ka reaalseteks tegevusteks kohapeal. Jääb ära tänane olukord, kus keskvõim näitab näpuga kohalikule ja vastupidi. Kannatajaks on hetkel reaalselt aga ikkagi tavaline inimene kohapeal.

Kuuendaks. Maaettevõtluse säilimiseks tuleb seada väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartu linna sotsiaalmaksu lagi töötaja kohta. See elavdaks ettevõtlust, leevendaks maksukoormust väiksema ostujõugu maapiirkondades ning aitaks tõsta väljaspool suurlinnu palgataset.

Seitsmendaks töötatakse välja ühine teenuste pagas ja standard, mida peab igas Eestimaa otsas elanikule mõistlikus ja kättesaadavas raadiuses tagama. Seda ühiselt keskvõimu ja kohaliku võimuga. Nendeks teenusteks oleks haridus, meditsiin, turvalisus, transport, avaliku sektori teenused ning tehno-ja kommunikatsioonivahendite kvaliteet.

Lisaks on veel mitmeid lisateemasid, mida antud kirjatükk ei puuduta, kuid mille rakendamist on koheselt maapiirkondade päästmiseks vaja. Täna on Eestimaa haige ja tervikust ei saa kuidagi rääkida. Meie jaoks peab olema iga ruutkilomeeter, talu, küla, kogukond ja piirkond tähtsad ja märgatud. Ainult nii saame üheskoos loota paremale tulevikule. Nõrgemaid ei jäeta maha, vaid aidatakse kaasa – see on terve ühiskonna tunnusmärk!

Allikas: Vabaerakond

Veel lugusid

Kommentaarium on suletud