Mart Raun - filmiarvustus

Mart Raun – filmiarvustus: Fast & Furious 7 – Kiired ja vihased 7 (2015)

ff7

Režissöör: James Wan
Stsenaarium: Chris Morgan

Osades:
Vin Diesel (Dominic Toretto)
Paul Walker (Brian O’Conner)
Jason Statham (Deckard Shaw)
Michelle Rodriguez (Letty)
Jordana Brewster (Mia)
Tyrese Gibson (Roman)
Ludacris (Tej)
Dwayne Johnson (Hobbs)
Kurt Russell (Mr. Nobody)

Operaator: Marc Spicer & Stephen F. Windon, kunstnik: Bill Brzeski, kostüümikunstnik: Sanja Milkovic Hays, helilooja: Brian Tyler, montaaž: Leigh Folsom Boyd, Dylan Highsmith, Kirk M. Morri & Christian Wagner.
Produtsendid: Vin Diesel, Michael Fottrell & Neal H. Moritz.

137 min

“MULTIFILMILOOGIKAGA MÜRGEL “

Kuigi ma pole “Kiirete ja vihaste” frantsiisi suurim fänn, olen väga õnnelik, et seeria filmimaastikul eksisteerib. Tegu on korraliku meelelahutusega, mis tunneb oma publikut ning mõistab oma limiite. “Kiired ja vihased” ei ürita olla kõrgeklassilised meistriteosed vaid pretensioonitud popcornifilmid. Kui välja arvata James Bond ja Star Trek, horrorfilmid (“Saw”, “Paranormal Acitivity”) või raamatu- või koomiksiadaptsioonid, leidub tänapäeval väga vähe seeriaid, mis nii pikka aega ja regulaarselt tuttavate tegelaskujude juurde tagasi pöörduvad. Veel raskem on leida filmi, mis kannab pealkirjas julgelt numbrit 7.

“Fast & Furious 7” – “Kiired ja vihased 7” on esimene film, mille tegevus leiab aset peale kolmandat osa – “Tokyo Drift’i”(2006) ning jätkab sealt kust “Fast & Furious 6” (2013) pooleli jäi. Deckard Shaw (Statham) on asunud oma venna – eelmise osa kurikaela Owen Shaw (Luke Evans) eest kätte maksma ja hakanud ükshaaval Toretto (Vin Diesel) tiimi liikmeid ründama. Et meest tabada, peab Toretto kampa lööma kõrgetasemelise valitsusagendiga (Russell) ning leidma häkkeri (Nathalie Emmanuel), kelle loodud programmi abil suudaksid nad Shaw leida.

“Furious 7” jätkab sealt, mida alustas viies osa “Fast Five” (2011). Tegu on järjekordse “Võimatu missiooni” stiilis actionfilmiga, mis keskendub eksootilistele võttepaikadele, tiimitööle ja võimatutele missioonidele. Vaadates stseene Dubais, on raske mitte mõelda filmile “Mission: Impossible – Ghost Protocol” (2011), mille meeldejäävamad hetked samuti seal aset leidsid.  Neile, kellele kuues osa tundus liiga mürarikka ja absurdsena (maailma pikim lennurada ning kurikuulus hüpe sillal), ei pruugi ka seitsmes väga istuda. “Furious 7” keerab oma jaburuses vindi üle ning film on täis absurdseid kaskadööritrikke ja ebaveenvaid pääsemisi, mis paneks isegi Tomi & Jerry punastama. Treileris nähtud autodega lennukist väljahüppamine ning sportautoga pilvelõhkujast pilvelõhkujasse hüppamine on  jäämäe tipp. Kui filmitegijad järgmises osas samas vaimus jätkata soovivad, peavad nad küll tegelaskujudega kosmosesse asuma:) Tõsi, “Furious 7” annab juba avastseenis mõista, et tegu on üle võlli märulifilmiga, mida ei tasu eriti tõsiselt võtta. On isegi tore, et Statham’i tegelaskuju on kogu filmi kui ühemehe peatamatu armee. Kahjuks kaotab Deckard Shaw karakter loo kulgedes oma teravuse, kuna temaga seonduv oht väheneb filmi kulgedes märgatavalt.

Märulistseenides valitsev multifilmiloogika, mille kõrval Schwarzenegger’i “Commando” (1985) tundub naturalistiku sõjadraamana, on iseenesest lõbus ja värskendav Bourne’i-järgsete tõsimeelsete actionfilmide kõrval. Sellega kaasnevad aga teatud probleemid. Stsenaarium üritab põnevust hoida, pidevalt meelde tuletades, et kaalul on kesksete tegelaste elu. Mis sellest, et nad tunduvad  superinimestena, keda miski tappa ei suuda. On väga raske kaasa elada tõsistele karakterihetkedele, kui ümbritsev on niivõrd jabur. Üle-vindi-filmi kohta kujutab see oma peategelasi kohati liiga tõsiselt ning karakterikesksemad stseenid ei toimi nii hästi kui eelmistes osades. Nii Letty (Rodriguez) mälukaotuse kui Brian’i (Walker) perekohustustega leppimise liinil pole loo seisukohalt erilist kaalu ning sellepärast tunduvad pingutatuna. Keskseks teemaks näib siin (nagu teisteski osades) olevat perekond. See toimib maitseka austusavalduse tõttu Paul Walker’ile, kes lahkus meie seast traagiliselt “Furious 7” filmimise ajal. Filmi lõpukaader on aga vaat et täiuslik, ning väga sobiv lõpp Vin Disel’i ja Paul Walker’i tegelaskujude teekonnale.

Minu jaoks oleks võinud film olla läbivalt absurdsem ning tema kõrvalliinid vähem tõsised. Või  vastupidi – film oleks võinud olla palju karakterikesksem ja märul realistlikum. Chris Morgan’i stsenaarium ei leia  seekord tasakaalu ( liiga) paljude tegelaskujude, actioni ning õhkõrna narratiivi vahel. “Furious 7” on seekord valminud horrorfilmidega kuulsust kogunud James Wan’i (“Saw”, “The Conjuring”) käe all ning režiis esineb teatavaid puudusi. Kuigi projekti kallal töötas 4 monteerijat, tundub film pikavõitu ning actionstseenid on pahatihti üsna kaootilised (tüüpilised modernse actionžanri probleemid: palju värisevat kaamerat ja tihedat montaaži). Märul muutus intensiivsuse tõttu vähemalt minu jaoks lõpupoole üsna väsitavaks ning viimane suur set-piece on filmi kõige vähem meeldejäävam osa. Ka mõned stilistilised lisandused nagu kaadrikiiruse kiirendamine-aeglustamine hüppavad halvas mõttes välja. Leidub ka toredaid visuaalseid hetki, nagu esimene vastasseis Vin Disel’i ja Statham’i vahel ning hästi tehtud märulit (viimane kaklus Paul Walker’i ja Tony Jaa vahel). “Furious 7” toimib üldjoontes, ent eelmise nelja osa lavastaja Justin Lin haldas nii actionit kui tervikpilti palju paremini.

Vaevalt et uut triloogiat alustav “Furious 7” väljaspool Jason Statham’i fänne uusi austajaid leiab. Seitsmes osa on kuuendaga umbes samal tasemel, ent ei ole seal tehtud vigadest õppinud – bigger is not always better. Tegu on aga nauditavalt jabura popcornifilmiga, mis lahutab vaataja meelt. Arvestades seda, et filmis astuvad vanade tuttavate nägude kõrval üles sellised action-ikoonid nagu Tony Jaa (“Ong-bak”), Jason Statham (“Transporter”) ja Kurt Russell (“Big Trouble in Little China”), oleks midagi palju ägedamat oodanud.

Hinne: 5.5/10

IMDB   Rotten Tomatoes

Veel lugusid

Kommentaarium on suletud