Ettevõtlus

Sander Andla: Ettevõtlusõpe – Eesti majandusedu alus

Kellest sõltub Eesti majanduslik edu? Paljud tahaksid siinkohal näidata näpuga valitsuse suunas, kuid kas meie riigi majandusedu sõltub tõesti ainult valitsusest?

Ei, Eesti majandusedu ei sõltu ainult valitsusest. Ainus asi, mida valitsus ja ka teised võimuorganid saavad teha majanduse edendamiseks, on luua äritegevuseks sobiv keskkond reguleerides seadusi ja makse, kõrvaldades turutõrkeid ning arendades majandussuhteid teiste riikidega. Sellega võimustruktuuride roll piirdub. Edasi on roll ettevõtjate käes. Just ettevõtja on see, kes loob töökohti teistele inimestele, aidates sellega kaasa nende inimeste elujärje paranemisele ning sellega ka tarbimise suurenemisele, mis omakorda turgutab majandust. Ühtlasi loovad ettevõtjad lisandväärtust, pakkudes turgudel uusi ning innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Rääkimata ei saa jätta ka sellest, et äriinimeste äritegevusest laekub riigieelarvesse märkimisväärseid rahasummasid. Seega on riigi majanduse edendamisel põhiroll ärimeestel-ja naistel. Siit järeldub, et majanduse tugevdamiseks on kõige olulisem jätkusuutlikke ettevõtteid loovate ettevõtjate olemasolu. Mida aga teha selleks, et meil oleks tulevikus rohkem edukaid äriinimesi ja seega tugevam majandus?

 

Lahenduseks ettevõtlusõpe

Selleks, et suurendada lähitulevikus ettevõtjate osakaalu ühiskonnas ja ühtlasi tagada, et need tulevased ettevõtjad oleksid kompetentsed, tuleb alustada ettevõtliku hoiaku kujundamise ja ettevõtluse õpetamisega juba koolist ning võimalikult varakult. Just kool on see koht, mis kujundab inimese hoiakuid ning annab noortele teadmistepagasi kogu edaspidiseks eluks. Koolis omandatud teadmised ja hoiakud on vundamendiks oma elu ülesehitamisel. Seetõttu on vajalik, et kõik Eesti koolid pakuksid noortele ettevõtlusõpet ja seda kõikidel haridustasemetel, alates algklassidest ning lõpetades kõrgharidusega.

 

Aga miks on ettevõtlusõpe üldse vajalik?

Ettevõtlusõppe peamised eesmärgid on noortes ettevõtliku hoiaku kujundamine ja selle arendamine. Ühtlasi annab ettevõtlusõpe noortele teadmisi äritegevuse kohta, alates sobiva äriidee leidmise ja selle jätkusuutlikkuse väljaselgitamise tehnikatest ning lõpetades organisatsiooni juhtimise põhitõdedega, sinna hulka veel lisaks kõik muu äritegevusega seonduv.

Nii nagu äris on esikohal praktiline kogemus, on ka ettevõtlusõppe puhul võtmetähtsusega praktiline tegevus. Seetõttu peaks kaks kolmandikku õppest moodustama praktika ning ülejäänud kolmandiku teoreetiline õpe. Niimoodi on tagatud, et noored oskavad rakendada ettevõtluse kohta omandatud teadmisi tõelises elus. Lisaks sellele tuleb õpetamisesse kaasata äriinimesi ehk inimesi, kellel on selles valdkonnas reaalne kogemus. On ülimalt oluline, et taolist praktilist õppeainet ei õpetaks ainult pedagoogid, vaid ka inimesed, kes on omandanud kogemuse nii ettevõtte asutamise kui ka juhtimise kohta.

Aastal 2015 SEB panga poolt läbiviidud uuringu tulemusena selgub, et Eestis soovib oma ettevõtte rajada üle poole 18 – 25- aastastest noortest. Eesti noorte huvi ettevõtluse vastu kinnitab ka Junior Achievement Eesti poolt koordineeritud õpilasfirma programm. Ainuüksi käesoleval õppeaastal on registreeritud umbes 200 õpilasfirmat. Siiski esinevad mõned takistused seoses oma ettevõtte alustamisega. Peamisteks takistusteks, miks kõik need noored, kellel on huvi ettevõtluse vastu, ei jõua oma ettevõtte asutamiseni, on vettpidava äriidee leidmise keerukus ning ebapiisavad teadmised ettevõtluse kohta. Ettevõtlusõpe, andes noortele julguse ning teadmised ärimaailma sisenemiseks ja seal jätkusuutliku ettevõtte ülesehitamiseks, oleks noortele heaks hüppelauaks oma ettevõttega alustamisel.

Riigi majandusedu aluseks on üksikisik ja tema ettevõtlikkus. Kujundades ja arendades Eesti noortes ettevõtjalikku meelelaadi ning andes neile juba varakult teadmisi ettevõtluse kohta, tagame Eestile pikaajalise majandusliku edu.

 

Sander Andla, Eesti Reformierakonna noortekogu juhatuse liige

Veel lugusid

Kommentaarium on suletud